Armsad Eesti inimesed.
Armsad Maad, kihelkonnad, külad ja linnad – Virumaast Võrumaani, Saaremaast Setomaani.
Eesti Vabariigi aastapäeval kummardame me oma maad ja rahvast, kuna nemad on Eesti Vabariigi eelduseks. Meie esivanemad rajasid selle riigi mitte mugavuse, vaid väärikuse nimel. Mitte selleks, et osad saaksid elada ülekülluses ning luksuses ja teised peavad ellu jääma vaikses puuduses, vaid selleks, et iga inimene siin maal tunneks end hoituna.
Täna lehvivad sini-must-valged üle ühtmoodi üle talude, paneelmajade, mõisade ja kõrghoonete.
Samal ajal kui nomenklatuurile serveeritakse taaskord delikatessi ja kihisevat, on meil tuhandeid peresid, kus leib jagatakse pooleks, kus suppi keedetakse viimastest kartulitest. On olukordi kus vanaema loeb sendid enne poodi minekut kokku, kus taat otsib tee servalt puuoksi, et teha pliidi alla tuli. On ka lapsi, kes on sunnitud küsima poeuksel võõrastelt süüa.
Siiski saavad ka kõik nemad pidupäevast osa – neile näidatakse uhkusega kõiksugu rauakolakaid, uudset sõjatehnikat ja tapariistasid. Neid kostitavad “tähtsad” tegelased loevad tehisaru poolt koostatud ja nõunike poolt lihvitud propagandateoseid, mis kinnitavad kui ühest suust: Eesti Vabariigis ei ole kunagi elatud nii hästi kui praegu.
Statistika aga kinnitab, et suhtelise ja absoluutse vaesuse määr on Eestis viimastel aastatel püsinud kõrge ning piirkonniti – eriti Virumaa ida osas – on see märgatavalt üle riigi keskmise. Kuid samal ajal on Eestis kasvutrendis ka toidujäätmete tekkimine, igal aastal sadu tuhandeid tonne, millest märkimisväärne osa on täiesti söögikõlblik.
Eestis on vaesuse olukord tõsine probleem, mõjutades märkimisväärset osa elanikkonnast. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses ligikaudu 303 900 inimest, mis moodustab 22,5% kogu rahvastikust. Suhteline vaesus on eriti levinud lastega peredes, kus see kasvas 2022. aastal kõige enam, eriti kolme või enama lapsega peredes, tõustes 4,6 protsendipunkti võrra võrreldes 2021. aastaga. Suhtelise vaesuse all kannatavate perede leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli madalam kui 756 eurot.
Absoluutset vaesust koges 2022. aastal ligikaudu 48 000 inimest, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2021. aasta 18 000 inimesega. Absoluutne vaesus tähendab, et nende leibkonna koosseisu arvestav kuu netosissetulek oli väiksem kui 303 eurot. Absoluutse vaesuse määr tõusis enim mittetöötavate inimeste hulgas, kuid ka hõivatud inimeste seas oli see murettekitav. Vanuserühmiti on noored vanuses 18–24 aastat olnud kõige enam mõjutatud, kus iga kümnes noor elab absoluutses vaesuses. Samuti on üle kümne protsendi üksikvanematega leibkondadest absoluutse vaesuse all.
Eesti kodumajapidamised viskasid 2023. aastal ära 107 334 tonni toitu, mis on üle 22% rohkem kui 2022. aastal. Toiduraiskamise kasv toimub ajal, mil Eesti ja kogu Euroopa Liit on võtnud suuna jäätmetekke vähendamisele ning ringmajanduse tugevdamisele.
See on vastuolu, mida ei saa nimetada paratamatuseks.
Küsimus on korralduses, koostöös ja hoolimises.
Eesti Vabariigi sünnipäev ei ole ainult paraad ja pidulik vastuvõtt. See on hetk, mil võiksime küsida ka endalt:
Kas meie vabadus võiks tähendada ka seda, et keegi ei pea tundma nälga? Et keegi ei pea oma kodus surnuks külmuma?
Vaikides ja häbistatult, oskuseta või julguseta küsida abi…
Kas saame jääda lootma ainult riigi peale või saame ka kodanikena ja põlisrahvastena midagi ära teha, et olukorda parandada?
Eelneva nädala jooksul olen ma selles võtmes oma kalli naise initsiatiivist tulenevalt palju mõelnud ja seetõttu võtnud ühendust ka mitmete organisatsioonide ja ettevõtetega, uurides nende võimekuse kohta tulla tänasel EV aastapäeval Rakvere keskväljakule rahvale suppi pakkuma. Kuigi aktsioon jäi liiga lühikese ettevalmistusaja tõttu ära, toon rõõmuga siinkohal välja need, kes väljendasid valmisolekut midagi taolist tulevikus ära teha: Naiskodukaitse Viru Ringkonna Toitlusus erialagrupp, Pätsi Sahver, Matsimoka, RauPa Trans, Viru Meedia, Viru Koda.
Maarahva Toiduabi projekt saigi alguses eelpool püstitatud küsimusest.
See ei ole protest, vaid lahendus.
See ei ole süüdistus, vaid üleskutse.
Kutsume Teid osalema Maarahva Toiduabi projekti küsitluses, millega soovime kaardistada Toiduabi vajadust ja luua koostöös organisatsioonidega, ettevõtetega, vabatahtlikega ja KOV’dega jätkusuutlikku lahendust, mis annab sooja kõhutäie abivajajatele ja vähendab toidu raiskamist.
On palju neid, kellel ei ole võimalust kasutada internetti ja kelleni Maarahva Toiduabi küsitlus ei jõua. Kui tead kedagi sellist, siis aita ka temal vastav vorm täita.
Kutsume
- Kogukondi märkama vaikset vaesust
- Ettevõtteid väärtustama ülejäävat toitu
- Kohvikuid, sööklaid, koole, tootjaid, talunikke, transpordiettevõtteid ja KOV’e tegema koostööd
- Ulatama käe vabatahtlikuna
- Andma teada abivajajatest
Tõeline iseseisvus tähendab seda, et leib on laual igas kodus.
Tõeline riiklus on see, kus riik kuulab rahvast ja on valmis koostööks.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva, kõigile Eesti Maade rahvastele!
Autor: Rando Pajula, virulane Rakvere kihelkonnast, Maarahvas.ee asutaja.